Mööduv aasta on olnud pisut isemoodi. Miks nii? Eelmisel aastal võitsime Kuressaare kohtumaja kunstikonkursi tööga ,,Soomus’’. Peale pisukest võidujoovastust algas aga päriselt töö, et klaasist pannoo valmis saaks. Päris pirakas osa käesolevast aastast mööduski selle nimel töötades. Kõik veel kindlasti ei teagi, mis see ’’Soomus’’ on, ning nüüd, kui see väärikalt seinal ripub, on meil mahti sellest ka pikemalt kirjutada.

,,Nagu kala vees või rüütel retkel, vajame meiegi tänapäevast kaitsvat soomusrüüd. Meie rüü on meie seadused ja kohtusüsteem. Soomus-soomuse haaval seatakse tõde, mis on lõpuks kaitseks igat sorti kaladele!’’

Nii sai kirja Kuressaare kohtumaja kunstikonkursile esitatud kavandile. Oleme ka eelnevalt mõnel protsendikunsti konkursil osalenud ning tööde esitamise tähtajale eelneb meie stuudios alati põnev ning pisut palavikuline ajurünnak. Püstitatud ülesanne sütitab loomingulise plahvatuse, kus pideva kaalumise ja ideede tulistamise vahel püüame leida just seda õiget. See on äge ja paneb elama! Kuigi Kuressaare kohtumaja puhul oli kaalumisel ka teisi ideid, siis õige tundsime ära ruttu ja valutult.

Saaremaa on kindlasti inspireerivam kui mõni teine paik Eestis – meretagune ja põneva ajalooga. Teisalt, vähem oluline polnud meie jaoks hoone funktsioon: see, et kohtumaja ülesanne on inimesi kaitsta. Nii sündiski ’’Soomuse’’ idee. Kunstikonkursi žüriile sümpatiseeris, et ’’Soomus’’ on meeldiva üldistusastmega ning suhestub veenvalt maja funktsiooni ja kasutajatega. Nii nagu soomused võivad olla värvilised ja vähem värvilised on ka kohtumajas väga erinevaid teemasid, mida käsitleda, võib lugeda Riigi Kinnisvara AS avaldatud pressiteatest. Riigi Kinnisvara AS-il on juhtiv roll protsendikunsti konkursside läbiviimisel. (Vaata pressiteade RKAS-lehelt)

Klaasikunstnikena on meie jaoks oluline oma teoseid kavandades lisaks selle kunstilisele väärtusele ka selle funktsionaalsus ja turvalisus. Näiteks maalikunsti puhul see määrav pole, kuid meie peame oma töös alati arvestama klaasi omadustega. Klaasi lihtsalt kruviga seina riputada pole peaaegu võimalik. Seega kunstilisele lahendusele sekundeerib alati tehniline.

Kõik, mis puudutas ’’Soomuse’’ soomuseid oli meile lihtne ja igapäevane. Soomused valmisid fusing-tehnikas, kus kahe klaasikihi kokkusulatamisel valmis 697 soomust. Üritasime oma töö statistilised numbrid kokku lüüa ning saime järgnevad tulemused: 1349 käsitsi lõigatud klaasi tükki, umbes 4879 lõiget noaga, vähemalt 50 m2 sulatusklaasi. Pärast soomuste lõikamist läksid need sulatusahju. Ning vähem põnevad polnud needki numbrid:  30 ahjutäit, sulatustemperatuur 750oC, umbes 330 tundi sulatamist ning umbes 2000 kW kulutatud elektrit! Osadel soomustel on kasutatud kuldamist, ning ausõna, see pole mingi kassikuld! Mitu grammi kulda täpselt soomustele sai, ei ole kahjuks võimalik kindlaks teha. Võib ka märkida, et nii mõnigi kord sundis hirmkallis elektrihind ahju sisse lülitama südaöö paiku. Nagu öeldud, see osa oli meie jaoks lihtne, olgugi et oluliselt aeglasem, kui olime osanud planeerida.

Suurimaks peavaluks sai hoopiski metallist raam, millele soomused kinnituma pidid. Selle lõplik väljatöötamine oli keerukas ja ajamahukas. Meie jaoks oli tähtis, et soomuseid poleks lihtne eemaldada ning seega said soomuste külge liimitud kandurid, mis paigalduvad alusraamile nutika pöördliigutusega. Meie õnneks, leidsime suurepärase partneri Ranvil OÜ, kes olin meile algusest lõpuni abiks raami väljatöötamisel ning tehniliste joonistega. Alati valmis tegema vajalikke muudatusi. (Lähemalt Ranvil OÜ-st) Kuigi valmis pannood vaadeldes alusraami justkui polekski, on sellel meie töö juures oluline kandev roll.

Lõpuks saabus ka võimalus ’’Soomust’’ ühes tükis näha. Ja mis olekski veel toredam kui sõita selleks Saaremaale! Põgusa paari tunni jooksul paigaldasid Ranvili mehed raamid Kuressaare kohtumaja seinale ning juba saimegi asuda soomuste ladumise juurde, mis läks samuti nagu lepase reega. Olgugi, et esimest korda elus pidime selleks ehitustellingutel turnima! Jätsime viimase rea muretult järgmiseks päevaks paigaldada, ning nautisime Kuressaare rahu ja maitsvat toitu. Kõik oli ju tehtud! Peaaegu! Järgmisel hommikul tabas meid kurb tõde Kuressaare veevärgi kohta, kuigi selleks hetkeks polnud see avalikult veel uudiste künnist ületanud. 50 % meie kahesest tiimist lõpetas haiglas tilguti all. See tähendas, et viimane rida soomuseid tuli laduda üksinda. Kas kodutee üldse võimalik on, polnud selleks hetkeks veel selge.